Olulised mõisted
Refereerimine - alustekstide materjali edasiandmine oma sõnadega.
Tsiteerimine - alusteksti edasiandmine sõna-sõnalt.
Viide ehk tekstviide - andmed autori ja teose kohta, mis tuleb alati lisada, kui töös edastatakse kellegi teise seisukohti või andmeid. Viide sisaldab kindlaid osi ning paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse.
Viitekirje - töö lõpus kirjanduse loetelus esitatav täielik teave iga töös refereeritud ja viidatud allika kohta.
Kvalitatiivne uurimus - tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, s.t omadused (tähendus, sisu, sarnasus, erinevus jne). Objekte ja nähtusi vaadeldakse, kirjeldatakse, analüüsitakse, hinnatakse, võrreldakse jne.
Kvantitatiivne uurimus - sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega ning järeldused tehakse statistilise andmeanalüüsi põhjal.
Hüpotees - oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpoteesi saab püstitada ainult kvantitatiivse uurimuse korral.
Uurimisküsimus - teemast ja eesmärgist lähtuvalt sõnastatud küsimus, millele töös hakatakse vastust otsima.
Uurimismeetod - viis, mille abil kogutakse uurimiseks vajalikke tähelepanekuid. Näiteks küsitlus, ankeet, intervjuu, vaatlus, katse, test jne.
Uurimisprobleem - kirjeldus, mida ja miks uurite - laiemalt taustalt konkreetsele probleemile.
Tulemuste reliaablus ehk usaldusväärsus - näitab, kuivõrd võib tulemusi usaldada. Mõõtmistulemusi peab olema võimalik korrata, s.t kordusmõõtmisel saadud tulemused on sarnased.
Tulemuste valiidsus - mõõtmisvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. See näitab uurimuse usaldusväärsust. (Näiteks intervjuu korral tähendab see detailset ja mitmekülgset nii koha, aja kui ka muude selliste tegurite kirjeldust, mis mõjutasid intervjuu sisu.)
Loomevargus ehk plagiaat - kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile. NB! Ka pilte, fotosid jms. kasutades tuleb kirja panna, kelle materjaliga on tegemist või kust see on leitud.
Eetikanõuded - uurimistööd koostades ja selle jaoks andmeid kogudes peab meeles pidama, et eetiline uurija on aus, teavitab uuringus osalejaid kõigest, mis uuringu jooksul toimub, ei kahjusta ega solva uuritavaid, tagab osalejate anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. Uuritav peab olema vabatahtlikult nõus osalema, laste puhul küsitakse nõusolek lapsevanemalt. (Viia jt, 2012)
Tsiteerimine - alusteksti edasiandmine sõna-sõnalt.
Viide ehk tekstviide - andmed autori ja teose kohta, mis tuleb alati lisada, kui töös edastatakse kellegi teise seisukohti või andmeid. Viide sisaldab kindlaid osi ning paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse.
Viitekirje - töö lõpus kirjanduse loetelus esitatav täielik teave iga töös refereeritud ja viidatud allika kohta.
Kvalitatiivne uurimus - tegeleb asjade ja nähtustega, mida ei saa mõõta, oluline on hoopis kvaliteet, s.t omadused (tähendus, sisu, sarnasus, erinevus jne). Objekte ja nähtusi vaadeldakse, kirjeldatakse, analüüsitakse, hinnatakse, võrreldakse jne.
Kvantitatiivne uurimus - sisaldab täpseid andmeid, opereerib arvude ja hulkadega ning järeldused tehakse statistilise andmeanalüüsi põhjal.
Hüpotees - oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpoteesi saab püstitada ainult kvantitatiivse uurimuse korral.
Uurimisküsimus - teemast ja eesmärgist lähtuvalt sõnastatud küsimus, millele töös hakatakse vastust otsima.
Uurimismeetod - viis, mille abil kogutakse uurimiseks vajalikke tähelepanekuid. Näiteks küsitlus, ankeet, intervjuu, vaatlus, katse, test jne.
Uurimisprobleem - kirjeldus, mida ja miks uurite - laiemalt taustalt konkreetsele probleemile.
Tulemuste reliaablus ehk usaldusväärsus - näitab, kuivõrd võib tulemusi usaldada. Mõõtmistulemusi peab olema võimalik korrata, s.t kordusmõõtmisel saadud tulemused on sarnased.
Tulemuste valiidsus - mõõtmisvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. See näitab uurimuse usaldusväärsust. (Näiteks intervjuu korral tähendab see detailset ja mitmekülgset nii koha, aja kui ka muude selliste tegurite kirjeldust, mis mõjutasid intervjuu sisu.)
Loomevargus ehk plagiaat - kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile. NB! Ka pilte, fotosid jms. kasutades tuleb kirja panna, kelle materjaliga on tegemist või kust see on leitud.
Eetikanõuded - uurimistööd koostades ja selle jaoks andmeid kogudes peab meeles pidama, et eetiline uurija on aus, teavitab uuringus osalejaid kõigest, mis uuringu jooksul toimub, ei kahjusta ega solva uuritavaid, tagab osalejate anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. Uuritav peab olema vabatahtlikult nõus osalema, laste puhul küsitakse nõusolek lapsevanemalt. (Viia jt, 2012)